kolmapäev, 11. märts 2015

Ülesanne 4

1) Sotsiaalfoobia

  • Ma ei saa teiste sekka minna, kuna siis ma olen tähelepanu keskpunktis ning kõik jälgivad arvustavalt mind.
  • Teistega suheldes tekib mul hirm ja ärevus, sest ma olen kaaslastest halvem. 
  • Ma loodan, et keegi ei pööra mulle tähelepanu ega suhtle minuga.
  • Ma olen selles olukorras ise süüdi.
  • Kuna ma olen oma murega üki ning keegi ei mõista mind, siis ma parem väldin suhtlemist.
2) Üldistunud ärevushäire
  • Patsiendi hetkeseisu määramine, vahepealsete kogemuste kuulamine.
  • Kodutöö tagasisidestamine, patsiendi nägemuse analüüsimine.
  • Äreva olukorra loomine, tunnete kirjeldamine ja ka vaidlustamine.
  • Lõdvestusmeetodite tutvustamine, õpetamine.
3) Krooniline valu
  • Terapeut näitas üles huvi ning lõi usaldusväärse keskkonna, et inimene tegelikult ka tahaks oma valust rääkida. 
  • Terapeut palus kirjeldada patsiendi tundeid mõtteid seoses valuga, keskendudes neile, mis vaevavad patsienti kõige enam. 
  • Terapeut uuris detailselt patsienti vaevava valu kohta: aeg, asukoht, olemus- see tuleb kindlasti kasuks põhjuste välja selgitamisel ja ravivõimaluste leidmisel.
  • Lõpuks tegi terapeut patsiendi jutust kokkuvõtte.
4) Ärevushäire
  • Terapeut palus valida välja patsiendi kõige suurema hirmu, või ärevust tekitava olukorra. Seejärel pandi kirja poolt- ja vastuargumendid, mis võivad antud olukorra tekitada. Oluline on patsiendil lasta mõelda, kui reaalne on, et taoline situatsioon üldse juhtub. Ühiselt jõuti järeldusele, et selliste olukordade tekkimine on küllaltki ebareaalne. Patsient küll nõustub sellega, kuid hirm võib ikka jääda. Seejärel on oluline panna patsient mõtlema, mis juhtuks tegelikult, kui selline ebatõenäoline olukord ka juhtuks. Patsiendi negatiivsed mõtted ja hirmud on enamasti suuremad, kui tegelikkus. Oluline on patsiendile selgitada, et tegelikult teised inimesed ei pööra taolisele juhtumile üldse sedavõrd palju tähelepanu ning tõenäoliselt on see nende jaoks juba mõne aja pärast unustatud. Patsient ise peab mõistma, et ettetulev ebameeldiv olukord ei ole katastroof ning sellest on kerge üle saada.
5) KKT ärevushäire puhul
  • Kas Te pole kindel? Miks?
  • Nii et, Te olete ikkagi mures, kuigi käisite spetsialisti juures ja tegite analüüsid?
  • Nagu ma aru saan, siis need tulevad ja lähevad?
  • Te katsute, kontrollite pidevalt oma kaela?

1 kommentaar:

  1. Hästi tehtud, kõik oluline on kirjas. Selge ja lihtne lugeda.

    VastaKustuta