Taolisel kursusel osalemine oli minu jaoks küllaltki uudne kogemus. Eeskõige sellepärast, et kogu töö toimus blogi vahendusel. Kui jätta kõrvale tehniline pool, mis võib alguses tekitada veidi segadust, on selline õppimise viis minule igati sobilik. See võimaldab töötada täpselt siis, kui on sobiv hetk ja piisavalt vaba aega. Kõik vajalik sai tehtud, kuid alati oleks võimalik olla aktiivsem- otsida rohkem materjali, tekitada uusi arutelusid. Teistele tagasiside andmine oleks võinud olla sisukam, sest eks endalgi oleks hea lugeda, mida võiks muuta või kuidas ülesandele teisiti läheneda. Kursuse sisu oli väga mitmekesine. Oli erinevaid ülesandeid, nii ülevaatlikke, kui ka situatsioone, mis eeldasid kindlaid tegevusi. Samuti oli näiteid nn elust enesest, kuidas käituda äreva patsiendiga reaalses elus. Kindlasti arendas see kursus oskust otsida erinevat infot ning see üheks tervikuks kokku sobitada. Sellised kursused aitavad saada väga heaks iseõppijaks ja neid võiks olla edaspidi rohkemgi. Samas arvan, et meditsiinis on valdkondi, mida pole võimalik ainult e- õppe praeguses vormis õpetada / õppida.
esmaspäev, 13. aprill 2015
teisipäev, 24. märts 2015
Ülesanne 7
Meditatiivne käimine
See on lihtne ja kättesaadav meetod stressi ja ärevuse maandamiseks. Käimise aja keskendutakse millelegi, kas väljaspool keha, või siis kõndimisele enesele. Välised objektid võivad olla näiteks tee äärde jäävad kivid või puud, millele koondatakse tähelepanu niikaua, kuni jõutakse nendeni, misjärel valitakse uus objekt. Kõndimise protsessile keskendudes on oluline jälgida kogu jala liikumist- kanna ja labajala tõusmine maast, jala ette- ja allaliikumine, kanna ja varvaste jõudmine maha jne. Oluline on kogu tegevuse juures jälgida hingamist ning säilitada keha sujuv ja vaba liikumine.
Harjutuse harrastamiseks valitakse enesele sobiv paik, olgu selleks siis park, mets, jõekallas või mõni muu meeldiv koht. Parim aeg on kas varahommik või õhtu, mil õhk on puhas ja karge. Kõndimise tempo ei tohiks olla kiire ning sammud pigem lühikesed. Hea on viia sammud kokku hingamisega. Selleks võib loendada samme sisse- ja väljahingamise jooksul. Oluline on leida endale sobiv sammude arv ning seda tempot siis hoida kogu kõndimise ajal. Olles täiesti lõdvestunud, leiame rahu eneses ja enda ümber, mis aitab mõista, et muretsemine ja kurvastamine ei aita meil lahendada ühtegi probleemi. Sedasi astudes jätame maha kõik hädad ja mured ning me ei pea muretsema ka kohalejõudmise pärast, sest me pole seadnud endale ühtki sihtmärki, ei ajas ega ruumis.
Kasutatud allikad
neljapäev, 12. märts 2015
Ülesanne 5
Negatiivsed mõtted Negatiivsed tunded
Ma ei suuda oma ärevust kontrollida. ärevus, hirm, suutmatus
Ei julge voodist tõusta, kuna hakkab halb. hirm, ebakindlus, paanika
Ma elaks nagu udu sees. segadus, abitus
Teised põlgavad mind. üksildus, õnnetu, masendus, eraldatus
Kardan, et väljas juhtub midagi, mida ma ei suuda paanika, rahutus
kontrollida.
Ema roll on liiga raske. ebakindlus,
Haigestudes võin jääda abivajajana sõltuvusse. läbikukkumine, abitus,
Ei julge voodist tõusta, sest võib hakata halb. Kas taolist probleemi on varem ette tulnud? Kui jah, siis kui sageli seda esineb ning kas põhjust on uuritud? Kui ei, siis miks peaks see juhtuma?
Teised põlgavad mind. Mis on selle põhjuseks, et te niimoodi arvate? Kas te olete kogenud mingit kindlat situatsiooni, mis teid sedasi arvama pani? Milliseid inimesi te silmas peate? Kedagi kindlat? Millise suhtlejana te ennast kirjeldaksite? Kui lihtne on teil nõustuda kellegi erineva arvamusega?
Haigestudes võin jääda abivajajana sõltuvusse. Kas teil on hirm mõne kindla haiguse ees, mis võib teid tabada? Kui tõenäoline on, et te võite raskelt haigestuda? Kas suguvõsas on esinenud taolisi juhtumeid? MIlline on teie ümber tugivõrk, kes teid taolises hädas abistaks? Kas taolisel hirmul võib olla mingit seost teie elukutsega?
kolmapäev, 11. märts 2015
Ülesanne 4
1) Sotsiaalfoobia
- Ma ei saa teiste sekka minna, kuna siis ma olen tähelepanu keskpunktis ning kõik jälgivad arvustavalt mind.
- Teistega suheldes tekib mul hirm ja ärevus, sest ma olen kaaslastest halvem.
- Ma loodan, et keegi ei pööra mulle tähelepanu ega suhtle minuga.
- Ma olen selles olukorras ise süüdi.
- Kuna ma olen oma murega üki ning keegi ei mõista mind, siis ma parem väldin suhtlemist.
2) Üldistunud ärevushäire
- Patsiendi hetkeseisu määramine, vahepealsete kogemuste kuulamine.
- Kodutöö tagasisidestamine, patsiendi nägemuse analüüsimine.
- Äreva olukorra loomine, tunnete kirjeldamine ja ka vaidlustamine.
- Lõdvestusmeetodite tutvustamine, õpetamine.
3) Krooniline valu
- Terapeut näitas üles huvi ning lõi usaldusväärse keskkonna, et inimene tegelikult ka tahaks oma valust rääkida.
- Terapeut palus kirjeldada patsiendi tundeid mõtteid seoses valuga, keskendudes neile, mis vaevavad patsienti kõige enam.
- Terapeut uuris detailselt patsienti vaevava valu kohta: aeg, asukoht, olemus- see tuleb kindlasti kasuks põhjuste välja selgitamisel ja ravivõimaluste leidmisel.
- Lõpuks tegi terapeut patsiendi jutust kokkuvõtte.
4) Ärevushäire
- Terapeut palus valida välja patsiendi kõige suurema hirmu, või ärevust tekitava olukorra. Seejärel pandi kirja poolt- ja vastuargumendid, mis võivad antud olukorra tekitada. Oluline on patsiendil lasta mõelda, kui reaalne on, et taoline situatsioon üldse juhtub. Ühiselt jõuti järeldusele, et selliste olukordade tekkimine on küllaltki ebareaalne. Patsient küll nõustub sellega, kuid hirm võib ikka jääda. Seejärel on oluline panna patsient mõtlema, mis juhtuks tegelikult, kui selline ebatõenäoline olukord ka juhtuks. Patsiendi negatiivsed mõtted ja hirmud on enamasti suuremad, kui tegelikkus. Oluline on patsiendile selgitada, et tegelikult teised inimesed ei pööra taolisele juhtumile üldse sedavõrd palju tähelepanu ning tõenäoliselt on see nende jaoks juba mõne aja pärast unustatud. Patsient ise peab mõistma, et ettetulev ebameeldiv olukord ei ole katastroof ning sellest on kerge üle saada.
5) KKT ärevushäire puhul
- Kas Te pole kindel? Miks?
- Nii et, Te olete ikkagi mures, kuigi käisite spetsialisti juures ja tegite analüüsid?
- Nagu ma aru saan, siis need tulevad ja lähevad?
- Te katsute, kontrollite pidevalt oma kaela?
kolmapäev, 4. märts 2015
Ülesanne 3
Kirjeldan praktikal kogetud olukorda, kus eakale naispatsiendile oli teostatud põlveliigese endoproteesimine. Operatsioonijärgse valu tõttu manustati patsiendile valuvaigisteid ning esimesel kahel päeval tegi patsient koos füsioterapeutiga edukalt taastusravi harjutusi voodis. Kolmandal op. järgsel päeval oli plaanis hakata harjutama vaikselt kõndimist rulaatoriga, millest patsient oli ka eelnevalt teadlik. Ometi oli patsiendile tekkinud juba sellest mõttest niisugune hirm, et ta keeldus ennast voodist liigutamast. Patsiendiga vesteldes palusin, et ta kirjeldaks mis ja miks selle hirmu on tekitanud. Uurisin, kas selle põhjuseks võib olla valu, mis segab jala liigutamist. Samuti, kas esineb tal ehk tasakaaluhäireid või minestushooge. Neile vastas patsient eitavalt ning kõige suurem hirm oli tal kukkumise pärast. Koos teiste meeskonna liikmetega seletasime patsiendile, et ta ei pea neid harjutusi üksinda tegema. Abiks on nii rulaator kui ka kaks inimest, kes on kogu selle aja patsiendi kõrval ja ei lase tal kukkuda. mõne aja pärast oli patsient maha rahunenud, kuid veidi kahtleval seisukohal. Seetõttu otsustasime, et teeme samad harjutused esmalt palatikaaslasega, kes neid samuti vajas. Ma arvan, et sellest võis veidi abi olla kui ärev patsient nägi et teostatav protseduur saab edukalt sooritatud ning mingit ohtu tervisele ei ole.
Ma arvan, et äreva patsiendi puhul on kõige keerulisem saada temaga usalduslik kontakt. Teise poole veenmis- ja läbirääkimisoskused võivad olla väga head, kuid ärevus sageli ei allu ju reaalsusele, mistõttu on vahel väga raske saada patsient sinnani, kus ta ise hakkaks mõtlema oma ärevuse tegelikele põhjustele.
kolmapäev, 25. veebruar 2015
Ülesanne 2
Valisin mudeli nr. 1
Paanikahäire puhul ei ole võimalik otsest käivitavat ärritajat välja tuua. Paanikahoo tekkimine ei ole seotud kindla tegevuse või situatsiooniga. Olukorra jätkumisel võivad tekkida süptomid nagu: südamekloppimine, õhupuudus, minestustunne jne, mille tulemusena tekib inimesel hirm ja ärevus oma tervise pärast. Tavaliselt tajutakse tekkinud hirmu katastroofina, kus südamekloppimine viib infarktini ning suukuivus tähendab lämbumist. Selline kriis tähendab seda, et patsient otsib kiiresti meditsiinilist abi, et oma elu päästa. Tavaliselt möödub taoline paanikahoog minutitega, kuid hirm sellise olukorra kordumise ees võib kesta kogu ülejäänud elu ning aja jooksul veelgi süveneda.
esmaspäev, 23. veebruar 2015
Tellimine:
Postitused (Atom)