Paanikahäire puhul ei ole võimalik otsest käivitavat ärritajat välja tuua. Paanikahoo tekkimine ei ole seotud kindla tegevuse või situatsiooniga. Olukorra jätkumisel võivad tekkida süptomid nagu: südamekloppimine, õhupuudus, minestustunne jne, mille tulemusena tekib inimesel hirm ja ärevus oma tervise pärast. Tavaliselt tajutakse tekkinud hirmu katastroofina, kus südamekloppimine viib infarktini ning suukuivus tähendab lämbumist. Selline kriis tähendab seda, et patsient otsib kiiresti meditsiinilist abi, et oma elu päästa. Tavaliselt möödub taoline paanikahoog minutitega, kuid hirm sellise olukorra kordumise ees võib kesta kogu ülejäänud elu ning aja jooksul veelgi süveneda.
